#PAGE_PARAMS# #ADS_HEAD_SCRIPTS# #MICRODATA#

Millal otsida arsti

Pisikesed marrastused ei ole ohtlikud - neile piisab plaastrist. Teistel igapäevastel vigastustel võivad aga hemofiiliat põdeva inimese jaoks olla tõsised tagajärjed. Ohtlik on nii väline verejooks avatud haavast kui ka sisemine verejooks, mille on põhjustanud lihtne, vahel täiesti tähtsusetu vigastus.

Millal pöörduda viivitamatu ravi saamiseks arsti juurde?

  • Suured ja veritsevad avatud haavad

  • Liigesesisene verejooks, millega kaasneb valu, paistetus ja piiratud liikumisvõime

  • Verine uriin või roe

  • Tugev ninaverejooks

  • Peavigastus, mille puhul võib esineda ka koljusisene verejooks (sümptomid on peavalu, lihaspinge lülisamba piirkonnas, kahekordne nägemine ja teadvushäire)

  • Vigastused kõhupiirkonnas nagu löök või muu kõhupiirkonna mõjutamine, sel puhul võib esineda sisemist verejooksu

  • Suured sinikad kehal

Hemofiilia ravi

Iga patsiendi ravi on erinev ja sõltub tema haiguse raskusest ning hüübimisfaktori tasemest veres.
Selleks, et hemofiiliat põdevad inimesed saaksid elada võimalikult normaalset elu, on tänu meditsiinile enamikule patsientidele kättesaadav kodune ravi. Raskema hemofiilia korral ja lastele on kättesaadav ka profülaktiline ravi. Lisaks õpetame, kuidas toimida ootamatu verejooksu korral. 

Abikeskused

Kõik keskused