Hemofiilia tüsistused

Varem kuulusid hemofiilia ravi tüsistuste hulka ka sellised rasked viirushaigused nagu HIV ja kollatõbi, sest need kandusid inimestesse hüübimisfaktori kontsentraatidega, mida toodeti tuhandete doonorite vereplasmast. Tänapäeval toodetakse hüübimisfaktoreid ka laboris (neid preparaate nimetatakse rekombinantseteks hüübimisfaktoriteks), nii et raskete viirusnakkuste edasikandumine ei ole enam võimalik.

Sagedasemad hemofiilia tüsistused on:

• Spontaanne liigesesisene veritsus

• Hemofiilne artropaatia ehk tõsine ja pöördumatu liigesekahjustus, mida põhjustab krooniline ja lõpuni ravimata verejooks – liiges deformeerub ja selle liikumisvõime väheneb

• Hüübimisfaktori inhibiitorite ehk neutraliseerivate antikehade teke. Vahel, peamiselt hemofiilia rasketel juhtudel, toodab immuunsüsteem antikehasid, mis hävitavad hüübimisfaktorid enne, kui verejooks on peatunud – kui inhibiitorite tase veres on kõrge, ei toimi ükski kehasse sisestatud hüübimisfaktor

• Allergiline reaktsioon inhibiitori kontsentraadi manustamisel

• Ebapiisav asendusravi

Hemofiilset artropaatiat on võimalik ennetada!

Hemofiilset artropaatiat põhjustab korduv liigesesisene veritsus. Seda saab ennetada kas profülaktilise ravi või hüübimisfaktori manustamisega kohe, kui ilmneb verejooksu märke.