hemofiilia
Hemofiilia ravi evolutsioon
- 1840 – esimene kirjalik ülestähendus hemofiilia ravimiseks tehtud vereülekandest. 340 g „terve noore naise“ verd kanti vahetu transfusiooniga üle 11-aastasele poisile, kes oli pärast operatsiooni kuus päeva veritsenud.
- 20. sajandi algus – hemofiiliat osati siiani ravida ainult vahetu transfusiooniga, kusjuures enamasti võeti verd lapse sugulaselt. Tol ajal polnud vere säilitamine võimalik. Hemofiiliahaige inimese oodatav eluiga oli keskmiselt 13 aastat.
- 1950ndad – esmakordselt kasutatakse raviks vereplasmat (st vererakkudest puhastatud verd), kuid see ei sisalda piisavas koguses koagulatsioonifaktoreid.
- 1968 – töötati välja esimene kaubanduslikult kättesaadav koagulatsioonifaktor VIII kontsentraat (Baxterilt).
- 1983 – koagulatsioonifaktori kontsentraatidele hakatakse tegema viirusevastast ravi, et vältida raskete viirushaiguste (A-, B-, ja C-hepatiit, HIV) edasikandumist. Kuni selle ajani oli nende viiruste esinemine hemofiiliahaigetel väga tavaline.
- 1992 – töötati välja esimene rekombinantne koagulatsioonifaktor VIII (Baxter). Rekombinantne koagulatsioonifaktor on kunstlikult toodetud faktor, mis ei pärine inimese vereplasmast ning milles puudub seetõttu viirusnakkuse oht.
