Sport ja liikumine hemofiilia puhul

Füüsilist aktiivsust ei soovitatud hemofiilia patsientidele kuni 20. sajandi viimaste kümnenditeni. Olukorda tõid muutuse 1970ndad, kui kasutusele võeti uued hüübimisfaktori ravimeetodid, mis võimaldasid hakata haigust oluliselt tõhusamalt kontrolli all hoidma. Varem liiga riskantseks peetud spordi ja liikumise kohta ütleb tänapäeva arstiteadus risti vastupidist –hemofiilia puhul on see soovitatav. Hüübimisfaktori manustamise ettekirjutusi tuleb muidugi järgida ja enda jaoks liiga suuri riske mitte võtta.

Lorenzo Moretti juhitud teadlasterühm selgitab artiklis „Sports and Children with Hemophilia: Current Trends“, et liikumine on hemofiiliapatsientide tervisele vajalik. See annab tugevamad musklid ja parandab kardiorespiratoorset võimekust (kopsude ja südame suutlikkust füüsilise tegevuse ajal lihaseid hapnikuga varustada). Mida paremad on tervisenäitajad, seda tervem on inimene ning lisaks on uuringutega tuvastatud, et füüsiliselt aktiivsetel hemofiiliapatsientidel on veritsemiste sagedus väiksem ning seetõttu ka liigeseprobleeme vähem. Samuti aitab liikumine olla terve ja heas füüsilises vormis kuni kõrge vanuseni. Ka on liikumine hea vaimsele tervisele, tagades kõrgema enesehinnangu, head sotsiaalsed suhted ja parema elukvaliteedi.

Seevastu kui lihased on nõrgad, ei saa need liigestele piisavalt tuge pakkuda ning trauma korral võib veritsuse oht olla suurem. Nõrgalt toetatud liigestele mõjub halvasti ka ülekaal, mis mõnel juhul võib tähendada isegi suuremat ülekoormus liigestele kui seda suudab sport. Et halbu tagajärgi vältida, oleks parem olla regulaarselt füüsiliselt aktiivne, kirjutab Moretti koos kolleegidega.

Milliseid alasid harrastada?

Selle kohta, millist liikumist hemofiiliat põdev inimene võiks harrastada, võib isegi eri riikidest leida erinevaid soovitusi. Näiteks Saksamaal soovitatakse rattaga sõitmist, ujumist, jalutamist ja jooksmist, Iisraelis pallimänge, jalutamist ja jooksmist. Hollandis on kõige populaarsem jalgpall, seejärel ujumine, tennis, võimlemine ja kardio-fitness, Iirimaal ujumine, golf ja jalgpall.

Erinevate riikide kõige hemofiiliahaigete hulgas kõige populaarsemaid spordialasid mainivad Valencia ülikooli ja haigla teadlased artiklis „Haemophilia: exercise and sport“. Nad annavad mõista, et võimalusi on palju ning igaühel on võimalik leida endale sobiva ala. Erandiks on vaid suure riskiga spordialad, mida loetakse hemofiilia puhul mittesoovitatavaks. Need on näiteks poks, võitluskunstid ning BMX ja mootorrattasport, kus traumade oht on eriti kõrge.

Traditsiooniliselt harrastavad hemofiilia patsiendid kõige sagedamini spordialasid nagu näiteks ujumine, rattasõit, matkamine, kus riskid on madalad ning inimesel on võimalik saada regulaarselt piisavalt füüsilist koormust. Kellele need välja pakutud alad ei sobi, siis tasub meeles pidada, et sobiva ala leidmisel on tähtis ka see, et ala oleks inimese enda jaoks emotsionaalselt ja füüsiliselt õige valik.

Kui kahtled, milline spordiala võiks sulle sobida või millise raskusastme või sagedusega treenida, võta ühendust oma hemofiilia ravikeskusega ja küsi nõu.

Madala riskiga spordialad:

• Jalgrattaga sõitmine
• Matkamine
• Ujumine
• Kõndimine
• Pilates
• Jooga
• Golf

Keskmise riskiga spordialad:

• Kergejõustik
• Pesapall
• Korvpall
• Sportvõimlemine
• Ratsutamine
• Rulluisutamine
• Aerutamine
• Jooksmine
• Suusatamine
• Jalgpall
• Tennis
• Võrkpall
• Veesuusatamine
• Tõstmine
• Aeroobika
• Ronimine

Kõrge riskiga spordialad:

• Jäähoki
• Mootorrattasport
• Ameerika jalgpall
• Maadlemine
• Poks
• Kahevõitlus

C-ANPROM/EE/ADYN/0001, aprill 2022